ÖINE VAHETUS

Päev pikkamisi kustub.
Endasse sulgub tee.
Su silme süsimustus
mu pääle saatnud öö.

Mind miski kisub, kutsub.
Ma lähen ega näe.
Sind, kallis, leida katsun
vaid lõhnast ma kesk ööd.

Su kohale kui laskun
ja löön su ümber käe,
siis teineteise vastu
me vahetame öö.