TAEVA ALL
Taas mööda mu hõlmu õhtu
sirutab oma tiivad.
Igituttavaid lõhnu
tasased tuuled viivad.
Laine su jälgi liival
limpsides minema pühib.
Pimedus matab ükshaaval
kõik pääle majakavahi.
Tasase tuule maitse
pisut avatud suus -
vaikus ei kordu iial,
vaikus on alati uus.
Seesama eile ja täna
ja ajast aega seesama -
kaugete tähtede kumas
Maale saadetud sõna.